Tervise ja tasakaalu hoidmine

Vaimse tervise teemad on mulle väga südamelähedased. Olen oma lühikese õpetajakogemuse jooksul tundnud läbipõlemist mitmel korral. Ma tunnistasin, et vajan abi. Ma ei soovi avaldada spetsiifiliselt oma terviseandmeid, kuid viimastel aastatel olen ennast aidanud mitmetel viisidel. Käin regulaarselt teraapias ja tegelen oma hobidega (sport ja fotograafia). Samuti olen õppinud hoidma lahus oma tööd ja eraelu. Esimestel aastatel alustava õpetajana oli seda keerukam teha, sest tahtsin üle kõige olla oma ala parim. Ma lahkusin väga tihti koolimajast kell 9 õhtul, sest soovisin muuta õpikeskkonda paremaks ja/või valmistada ette tunde. Nüüd luban endal hingata ja puhata. Õpilastel ei ole kasu õpetajast, kes on poole ööni parandanud kirjandeid. Ma ei saa väita, et neid olukordi ei tule enam üldse ette, aga kindlasti palju harvemini. Õpetaja eriala on minu jaoks olnud alati rohkem kui töö, kuid aastatega olen õppinud mõtlema rohkem enda vaimsele tervisele, mitte ainult õpilaste omale. 

Kuna mul on kogemust vaimse tervise teemadel, oskan pakkuda toetust ka kolleegidele. Ma märkan, kui kolleegil on raske ning pakun talle tuge. Vahel on vaja lihtsalt end tühjaks rääkida või nutta. Igal ühel meist on oma teekond. Kui ma olin õpetajana väga sügavas augus, ei aidanud mind kolleegidelt kuuldud “Küll läheb paremaks” ja “Meil kõigil on raske” stiilis laused. Ma soovisin, et keegi mind kuulaks ja mõistaks. Ja kallistaks. Ja ütleks, et on mu jaoks olemas. Et selliseid tundeid tunda on okei. Ja see ei tähenda, et ma ei kõlba õpetajaks. Kuna ma olen olnud õpetaja, kes vajab abi, oskan ma märgata ja aidata neid, kes on samas olukorras. 

Hoian oma töö- ja eraelu lahus. Mõnikord tuleb ette olukordi, kus on vaja tööd koju kaasa võtta, kuid üldjuhul suudan ma end välja lülitada. Mul on mitmeid hobisid, mis aitavad töömõtteid kõrvale viia. Samuti ootab mind kodus elukaaslane, kes tuletab mulle aeg-ajalt meelde, et ma ei pea õhtul kell 20:00 hakkama tööasju lahendama.

Minu tugevused

Minu tugevuseks on kirjutamine ja oma mõtete väljendamine kirjalikus vormis. Sõnade abil saan edasi anda lugusid ja emotsioone, mis köidavad. Lisaks armastan pildistamist, eriti meeldib mulle pildistada sporti ja üritusi. Leian, et olen selles päris hea. Olen väga hea suhtleja. Mulle meeldib näiteks korraldada erinevaid üritusi ja olen aktiivne kogukonna liige. Samuti saan suurepäraselt läbi laste ja noortega, mistõttu töötan koolis ka õpetajana. Olen sportlik– füüsiline aktiivsus aitab mul argimõtetest puhata ja hoiab mind energilisena. Lisaks eelnevale naudin sotsiaalmeedia haldamist. See annab võimaluse olla loov ning seekaudu saan ühendada kirjutamise, fotograafia ja kommunikatsiooni valdkonna. Mulle meeldib luua sisu, mis kõnetab ja kaasab inimesi, olgu selleks siis inspireerivad lood, head fotod või mõtestatud kampaaniad. Samuti hindan pidevat enesearengut ja uute oskuste omandamist – olgu see siis uute tehnoloogiate õppimine, loominguliste projektide elluviimine või uute väljakutsete vastuvõtmine.

(kirjutasin selle magistriõpingute ajal professionaalse eneseanalüüsi aines)

Karjääri kujundamine, teadmiste ajakohastamine

Pärast gümnaasiumi lõpetamist suundusin Tartu Ülikooli õppima põhikooli mitme aine õpetajaks, täpsemalt eesti keele ja kirjanduse suunal. Olen üks neist, kes sai oma bakalaureusediplomi mask ees ja ilma kätlemiseta, õppekorraldusspetsialisti kabinetis. Viimased kuud bakalaureuseõppes ei olnud kergemate killast ning otsustasin pärast lõpetamist minna kohe õpetajaks. Et teada, kas see õpetajaamet on üldse minu jaoks. Pärast esimest aastat õpetajana asusin Tartu Ülikoolis õppima mitme aine õpetaja magistris. Kahjuks vedas aga vaimne tervis alt. Alustav täiskohaga õpetaja ja täiskohaga TÜ üliõpilane rollid ei sobitunud sel hetkel minu ellu. 

Olen alati tahtnud õppida ajakirjandust. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei saanud ma aga sellele erialale sisse. Aastaid hiljem otsustasin oma unistuse ellu viia ja kandideerisin 2023. aastal TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrisse. Ma leian, et need õpingud on mind õpetajana väga palju toetanud. Esiteks, seostub õpitu ideaalselt eesti keele õppekavaga ja teiseks, saan ma tänu sellele aru, milline mõju on meedial ja kommunikatsioonil meie ühiskonnale, ja eriti noortele. Tänapäeva õpetaja peab olema mitmekülgne ja mõistma ühiskonna erinevaid tahke. Eesti keele ja kirjanduse tundides puudutame teemasid, mis on seotud suhtlemise ja meediaga. Peaaegu kogu meie infoväli on seotud just sellega.

Mul on hea meel, et kool, kus töötan, pakub mitmeid koolitusvõimalusi. Vaheaegadel värskendame oma teadmiseid erinevate koolituste ja külalislektoritega. Näiteks eelmisel õppeaastal korraldati õpetajatele aktiivse ainetunni koolitus, tutvustati tehisintellekti jpm. Sügisel olen minemas Saaremaa haridusuuenduskonverentsile „Hoitud õpetaja hoiab õpilast“. Suvel käin mõtteid ja ideid kogumas nii Arvamusfestivalil ja Haridustreffil. Septembris osalesin Sandra Tigase (Instagramis @esimeneopetaja) “Kohustuslik kirjandus huvitavaks” koolitusel.

Mis puudutab õppimist, tunnistan ausalt, et ma ei suuda hoida tähelepanu väga kaua ühel kindlal teemal või ülesandel. Väga tihti on tulnud ette, kus esitan töö viimasel minutil või teen mitut ülesannet samal ajal. Ajaplaneerimine on minu jaoks keeruline. Samas leian, et olen hea õppija. Kui ma võtan midagi ette, teen selle alati korralikult ära. Paljud mu tuttavad ja sõbrad on öelnud, et ma olen perfektsionist. Vahel on tõesti nii, et mõni asi jääb viimasele minutile, sest ma tunnen, et asi pole veel täiuslik.

Magistriõpingute ajal oli mu keskmine hinne kuni viimase semestrini 5.0. Sain ühe aine B ja teise C ning mu motivatsioon langes. Pisarad jooksid mööda põski ja tundsin, et minu pingutused on olnud mõttetud. Cum laudet ei tulnud. Mõtted “ma pole piisavalt hea” võtsid võimust. Need on mõtted, mida ei mõtle ainult mina, vaid ka osad minu õpilased. Ma olen alati pannud endale väga kõrgeid eesmärke ja tundnud täielikku ebaõnnestumist, kui asjad ei lähe nii nagu ma olen planeerinud. Selliste emotsioonide tundmine on aidanud mul ennast analüüsida. Väga palju olen seda teemat puudutanud teraapias. Minu kogemused toetavad mind õpetajana. Ma tean, mida noored tunnevad. Ja oskan neid sel teekonnal aidata.

Magistriõpingute ajal panin endale kirja järgnevad õpipimisega seotud eesmärgid:

1. Teen ülesanded kohe ära, kui võimalus avaneb. Ei oota esitamise kuupäeva lähenemist. 

2. Loen rohkem soovituslikku/õpinguid toetavat kirjandust.

3. Rakendan õpingutelt saadud teadmisi koheselt ka oma töös.

4. Pean meeles, et õpin iseenda jaoks.

5. Osalen aktiivselt õppetöös. Ei puudu loengutest, kui ei ole mõjuvat põhjust.

6. Kui läheb raskeks, otsin koheselt abi.