Õppetöö

Õuesõpe

Mulle väga meeldib õuesõpe. Peaaegu alati, kui õpilased teevad enne tundi ettepaneku õue minna, olen valmis sellest võimalusest kinni haarama ja mõtlen oma tunnikava õues õppimiseks ümber.

Põhja-Järva Kool on Liikuma Kutsuv Kool ja seetõttu kasutan mitmeid vahendeid, mida olen LKK koolitustelt saanud. Kõige rohkem olen kasutanud näiteks pärlikaarte, mis annab õpilastele võimaluse nii liikuda kui ka õpitut kinnistada. Albu mõisa ümbruses on mitmeid kohti, kuhu saab õpilastega ka lihtsalt istuma/seisma minna ja vabas õhus uusi teemasid õppida. Samuti on meil olemas õuesõppeklass.

Samuti on õpilased kirjutanud loodusest ja ümbrusest inspireerituna luuletusi ja jutukesi, mida nad tunni lõpus ette kannavad. Vastavalt tunniteemale olen ülesande püstitanud erinevalt. Näiteks täiendite teema juures peavad õpilased kirjutama jutu, kus iga nimisõna juures on vähemalt 2-3 täiendit jne.

Kirjandus

Minu sissejuhatus Tammsaare ettelugemise üritusele (veebruar, 2025)

A. H. Tammsaare on kirjutanud: “Veel on midagi, millest maailmas on unistatud: kuidas küll kujundada sõnas tühisematki elulist või elutut asja, nii et lugeja tunneks temas iseenese sündi, olemist ja surma; et kirjeldatu rõõm saaks lugeja rõõmuks, tema mure lugeja mureks, elu tema eluks; et me muutuksime raamatut lugedes, kui vaja, nooreks, kuigi oleme vanad, ja vanaks, kuigi oleme alles noored, et rikas õpiks elama raamatuski vaesena, vaene rikkana; et tunneksime end, kui raamat seda tahab, taevatähena, kirikukellana või ka liivaterakesena. Selliseid raamatuid on maailmas, selliseid sõnu on meie enestegi raamatuis.” 

Ma soovin, et te kõik tunneksite kunagi raamatut lugedes samasuguseid tundeid nagu Tammsaare on lahti mõtestanud. Kui ma olin teie vanune, tekitas mullegi trotsi kohustusliku kirjanduse lugemine. Raamatutega on nii nagu muusika või filmidega. Sa kuulad ja vaatad seda, mis sulle meeldib. Just see tekitab häid tundeid ja emotsioone. Kui sa praegu raamatuid ja lugemist ei väärtusta, siis loodan, et teed seda tulevikus. Kui oled leidnud oma tee kirjanduseni. 

Tammsaare on eesti kirjanduse suurkuju ning tema loominguga peaks tuttav olema iga eestlane. Kui ma gümnaasiumis esimest korda “Tõde ja õigust” lugesin, ei saanud ma aru, miks see teos nii tähtis on. Ma ei samastunud tegelastega ja ma ei tundnud kaasa nende hingeelule. See oli tavaline kohustusliku kirjanduse läbilugemine. 4 aastat hiljem lugesin suurteost uuesti. Ja siis ma sattusin oma tunnete ja mõtetega täpselt sinna, millest Tammsaare on kirjutanud. 

Ma loodan, et tänane ettelugemine avab teile ukse sinnasamasse maailma, et tulevikus saaksite suurema kergusega sinna sisse astuda. Soovin teile kõigile toredat kirjanduslikku koosolemist!

KIRJANDUSE NÄIDISTUND:

Klass: 11.       Õpilasi: 12

Teema: 20. sajandi I poole kirjandusrühmitused Eestis - Siuru, Noor-Eesti ja Tarapita

Tunni eesmärgid ja õpiväljundid: Õpilane teab Eesti kirjandust mõjutanud kirjandusrühmitusi (nagu Siuru, Noor-Eesti ja Tarapita) ning on kursis nende tegevusega. Õpilane otsib iseseisvalt ja/või koos kaaslastega vajaminevat infot. Õpilane teeb koostööd klassikaaslastega ning analüüsib enda tööd ja panust. 

Siit leiab kogu näidistunni kava: https://evkool.hariduskopter.ee/wp-content/uploads/2023/03/Marie-Johanna-Kippar-naidistund.pdf

Sellest aastast hakkasin kasutama Padleti keskkonda, et kodulugemist kontrollida. Siin on näide, milline see välja näeb (õpilased pole veel jõudnud täita):

https://padlet.com/mariejohannakippar/6-klassi-veebiraamatukogu-aosqi1flqazqc888

Ma planeerin oma tunnid alati õpilasest lähtuvalt. Kui ma näen tunni ajal, et õpilasi ei kõneta see viis, kuidas ma teemat edasi annan, siis ma muudan tunni ülesehitust. Peaaegu igas tunnis on liikumine ja arutlemine päevakorras. Ma väldin traditsiooniliste tööde tegemist. Teadmisi ei pea kontrollima suurte töödega, mille pärast noored juba nädal aega ette pabistama hakkavad.

Vaatame tundides filme ja videoid, mis aitavad luua seoseid õpituga. Räägime jututäringutega lugusid, joonistame plakateid, arendame loovust, külastame raamatukogusid jpm. Ma olin õpilane, kes kartis hirmsasti ebaõnnestumist. Ma ei soovi oma õpilastele sellist hirmu. Teen õpetajana kõik endast oleneva, et noored mõistaksid, miks on oluline seda ja teist õppida ja teada.